Sa tegid kõvasti tööd, püüdes aru saada kliendi vajadustest ja panid kokku hullult hea pakkumise. Hind on müügijuhi käest odavaks kaubeldud, pakkumises on hulgaliselt lisaväärtusi ja sa oled erutunud, kuna loodad, et tehing tuleb. Loomulikult kulutad mõttes juba ka saadavat komisjonitasu.  Kliendi vastus viibib, kuid siis aga avastad ühel ilusal hommikul oma arvutis meili: “Täname teid pakkumise eest! Kahjuks ei osutunud te valituks.”

Mis emotsioonid on? Pole vaja vist psühholoog olla, et diagnoosida- närused!  “Ma tegin nii hea pakkumise, jooksin ette- taha ja ikka ta valis meie konkurendi! Ah et nende hind oli meie omast madalam? On ikka kooner, kuramus, ptüi! Pangu nad end koos põlema!”

Oot – oot! Enne kui pettunult oma käest libisenud kliendi suunas sülitad, mõtle korra sellele, mida teha annaks. Teha annab päris palju.

See, et klient hetkel ei ostnud, ei tähenda, et ta ei võiks (lähi)tulevikus osta. Täiesti tarbetu on lasta nördimusel potentsiaalset kliendisuhet ära rikkuda. Enamus müügiinimesi on äraütlemisest niivõrd solvunud, et ei võta konkurendi kasuks otsustanud kliendiga ühendust lähima aasta jooksul. Siin peitub aga võimalus, mis jääb kasutamata. Püüa aru saada, et solvumine ei ole antud olukorras just kõige mõistlikum tegevus ja et tegelikult õnnestuks võib- olla klient millalgi siiski enda omaks saada, juhul kui tegutseksid läbimõeldult.

Mis oleks siis reaalsed tegevused? Saada kliendile vastuseks kiri: “Täname teid võimaluse eest osaleda teie äris. Ma loodan, et te jäite rahule meie panusega, et me teie olukorda mõista püüdsime ja hetkel parima võimaliku lahenduse välja pakkusime. Kahju, et me ei saa teid aidata. Palun arvestage, et me oleme valmis teid teenindama kohe kui peaksid tekkima tõrked väljavalitud pakkujaga. Oleme valmis pakkuma teile esmaklassilist teenindust. Lugupidamisega, …”

Järgmisena tee kliendile kindlasti järelkõne hiljemalt 2 kuu jooksul. Selleks ajaks on mesinädalad möödunud ja võimalik, et konkurent ei suudagi rahuldada kliendi tegelikke vajadusi. Võimalik, et madal hind, mis sai valikukriteeriumiks, ei olegi tegelikult nii madal, arvestades peavalu, mis sellega kaasneb. Kliendil on probleem ja ta näeb, et ei panustanud õigele kaardile. Ja keda siis valitakse? Ilmselt mitte suvalist firmat. Nii et ära solvu ja ignoreeri klienti, vaid püsi orbiidil.  Võimalik, et sa saad selle tulemusena tehingu endale.

Avad meili, seal on päring. Isegi päris suur päring. Kõik tundub klappivat – vaja ainult pakkumine saata! Pole probleemi, eks? On probleem! Sest võitva pakkumise kirjutamine on suur kunst. Sa oled vist sageli jäänud auhinnatule teisele kohale. Miks? Sest enamus ei oska teha müüvat pakkumist.

Pakkumistevoorudes osalemine on tüütus kuubis. Eriti täna, kus Sa tead ette, et meilie päringutega saadetakse ka konkurentidele. Ilmselt Sa ei salli väga pakkumiste kirjutamist ning tõesti, see on rutiinne tegevus. Küsitlesin samal teemal viimati ühte koolitusgruppi- enamus tõstsid käe, et vihkavad  pakkumiste tegemist. Selletõttu minnakse tüüpiliste, mittemüüvate pakkumiste vorpimise teed. Nii on lihtsalt kergem.

Kuidas saab pakkumisi kihva keerata?

Üks võimalus on kasutada tehnikat „Pakkumiste kloonimine“. Kuidas see välja näeb? Müügimehele tuleb meil päringuga ja ta kasutab oma tüüpilist, sadu kordi välja saadetud standardpõhja. Mis sest, et bemmi esindus saab pakkumise, kus teda kirjeldatakse kui Eesti juhtivat säätuautode tootjat ja avastab pakkumisest üllatusega, et nad on vahepeal hoopis Daciat müüma hakanud- see on tühiasi! Peamine, et  saab pakkumise teele ja linnukese kirja! 

Teine on  „Andmete toppimine“. Kõik asjad, mida kõlbab lugeda, pannakse pakkumisse sisse. Hulk tehnilisi kirjeldusi, millest keskmine klient mitte midagi aru ei saa. Mõtteviis on selline: „Siin on hunnik materjale. Ma olen kindel, et siin on midagi, mis veenab teid meilt ostma. Lihtsalt otsige nii kaua kuni leiate!”

Miks kliendid küsivad pakkumist, kuigi nad tahavad ja asi meeldib? Miks nad küsivad 50-lt firmalt?

1.     Et võrrelda pakkujaid ja hindu. Valikuid on palju ja hinnad võivad erineda Eestis täna tõesti kahe- kolmekordselt.
2.     Et saada selgust keerukale , komplekssele infole. Ütle, müüd sa midagi, mida sa ei suuda 5 minutiga oma emale selgeks teha? Kui jah, siispaljud kliendid ei saa ka asjale kohe pihta. Pakkumine annab mittetehnilisele inimesele võimaluse seedida, analüüsida, abi küsida ja lõpuks asjast aru saada.
3.     Lisamaks objektiivsust ostuprotsessile. Paradoksaalne, aga paljud ei taha osta nendelt, kes neile meeldivad. Kardavad, et kui müügimees meeldib, siis langetavad vale otsuse või maksavad rohkem.
4.     Et aeglustada ostmist. Klient eeldab, et see võtab pisut aega ja ta saab emotsiooni maha jahutada, külmalt ja kaalutlevalt järele mõelda. Et otsustada ratsionaalselt. Eesti värk. (Pakkumine peab uuesti selle emotsiooni üles tooma – enamus nürimeelseid, tehnilisi andmeid täistuubitud  pakkumisi seda aga ei tee)

Tuleb teha tugev eeltöö, enne kui pakkumist tegema tormata! Pole mõtet teha seda kliendile, kes pole eelarvet, soovi või otsustusõigust. Veel vähem sellele, kes jagab seda konkurentidega.

Lisaks- enamus firmasid ei suuda end oma konkurentidest eristada. Kurb lugu. Muuda seda- keskendu sellele, mis muudab su toote unikaalseks, hoolimata kõrgemast hinnast. Alusta kasvõi esimesest, ülielementaarsest sammust- kliendi kasu väljatoomisest. Suur osa pakkumistest, mida mina olen näinud, ei too eales välja kliendi kasu. Need on tehnilised, tootekesksed ja mittemüüvad. Ühesõnaga mögad.

Selleks on ülilihtne ja hea võimalus: „ Ja mis siis?“ test. Näiteks kui oled köögimööbli tootja ja kirjeldad, et ta kasutad spooni asemel täispuitu, siis kujuta, et klient küsib „Ja mis siis?“ Selle vastus võiks olla: „ See tähendab, et hoolimata kallimast hinnast kestab teie mööbel palju kauem, haakub teie interjööriga rohkem ja on kaunim.“ Nüüd on tegemist väärtuse pakkumisega, mis aitab põhjendada su kallimat hinda.

Lõpetuseks: ei ole vaja hakata vigisema teemal, et kliendid ostavad ainult kõige odavamat. Jah, paljud ilmselt ostavadki, kuid õnneks on piisavalt kliente, kes võiksid kuuluda Sulle ja maksta Su Teenuse- toote eest väärilist tasu. Tee oma pakkumine müüvamaks ja sa ei pruugi jääda auhinnatule teisele kohale.

Paljud minu suuremad tehingud mu müügimehe aastatest on tulnud just nendelt klientidelt, kes mängisid „raskesti kättesaadavat“…või tegelikkuses olidki raskesti kättesaadavad.
Mäletan ühte klienti, kellega ma jamasin ligi neli aastat ja iga kuu kui ma talle helistasin, sain vastuseks „me ei vaja seda“, „see on liiga kallis“ ja „meil ei ole selleks eelarvet “. Ma ei jätnud jonni ja kontakteerusin temaga iga kuu,  aastas 12 korda. Tulemus? Poole aasta rekordtellimus! Kas pideva kontakti hoidmine ja püsivus tasus end ära? Sajakordselt.

Kui sa helistad uutele klientidele, siis paljud ei ole veel valmis sinuga äri tegema. Enamus müüjaid loobub selles faasis ja siirdub otsima valmis ostusooviga kliente. Kui sa näed end  ühepäevaliblikana, siis on selline käitumine täiesti ok. Juhul kui sa soovid aga edukat müügikarjääri või oma äri õitsengut, siis peaksid sa just selliseid kliente endale koguma, kes ütlevad ei ja nendest mitte loobuma!

Otsi kliente, kes su toodete- teenustega haakuvad, kelle probleeme ja soove sa saaksid täita ning kontakteeru nendega. Isegi kui nad keelduvad, siis ära viska neid nurka, vaid leia viis püsivaks kontakteerumiseks.

Olen nõus- sellisel viisil müümine võtab aega. Üksjagu aega. Aga… see viib sind parimate tehinguteni, suurima sissetulekuni ja aitab vältida seda, et juba poole kuu pealt hakkab su pangaarvel tühjus haigutama.

 Hea on see, et palju tööd saad sa ära teha telefoni teel. Sa ei pea kohtuma kliendiga enne kui ta ei ilmuta huvimärke. Võtmesõna on aga klientidega süstemaatilise kontakti hoidmine. Nii nagu mina selle kliendiga- ma helistasin talle IGA KUU. Ligi nelja aasta vältel. See toimis.

Olgu, aga mis sa arvad sellisest kõnest, nagu “Tere! Helistasin, et küsida, kuidas on läinud ja äkki tekkinud vajadus meie toote järele…”? Mnjah, see on tõepoolest parim viis kliendis okserefleksi esilekutsumiseks. Ära helista nii!

Enne kui numbri valid, vii ennast kurssi oluliste klientide arenguga. Pole mõtet helistada ettevalmistamatult. Vaata, mida nad on teinud ja mida saavutanud, mis on nende viimased tegevused. Vajaliku info saad netist või nende kodulehelt või kasvõi nende sekretärilt.  Ja alles siis helista otsustajale. Näita, et sa hoolid neist ja viitsid end nende tegevustega kursis hoida. See eristab sind ühepäevaliblikatest konkurentidest.

Kogu endale ei- ütlejaid. Kui sa hoiad nendega sellisel viisil suhet, siis on suur võimalus, et tulevikus ostetakse sinult, mitte kelleltki teiselt.

Peksan segast?
Võimalik. Tuleb ette. Kuid mõtle korra sellele: palju sa saadad pakkumisi välja? Palju nendest jõustub? Palju sa kulutad aega, et osaleda pakkumistevoorudes, kus on juba ette teada, et jääd auhinnatule hõbemedalile? Kas sellisel viisil hinnapäringutele vastamine on mõistlik ja müüv, kas see toob sulle tulu või tekitab ainult aja, energia ja rahakulu?

Minu kogemus ütleb, et firmad ja nende müügitiimid koostavad arutul hulgal aega pakkumiste koostamisele, milledel ei ole vähimatki võiduvõimalust. Tegelesin mitu aastat tagasi ühe suurettevõttega, kus üks müügimees kurtis pidevalt, et ta peab tegema pakkumisi riigihangetele, kus on ette näha, et sealt ei tule nagunii midagi. Müügidirektor põhjendas seda sellega, et „igal juhul tuleb teha, kuna äkki õnnestub siiski saada…“  Lootus on muidugi parim müügistrateegia, jeee. Pole just parim põhjendus müügitiimi aja raiskamiseks ja konkurentidele teene tegemiseks. Aga noh, kui raha on nii palju, et võib jamaga tegeleda, siis palun väga. Ma isiklikult ei usu, et sinul konkreetselt on jamaga tegelemiseks nii palju vahendeid.

Niisiis, tasub tulla mõistusele! Enne kui asud (suurt) pakkumist kokku panema, küsi endalt: Milline on mu võiduvõimalus? Kas ma pole mitte oma pakkumisega konkurendile võrdluseks? Kas ma kulutan selle pakkumise peale aega, omamata võiduvõimalust, samas kui võiks tegeleda millegi kasulikuga?

Formaalsed pakkumised on kõige suurem ajaraiskamine, samas ei suuda paljud eristada tõelist huvi tühipäringust. Miks neid üldse tehakse? Näiteks selleks, et  on vaja kõrvale paari võrdlevat pakkumist, et õigustada oma valikut. Või päringu saatja loodab, et sa pakud madala hinna, et ta saaks siis sinu pakkumise abil praeguse tarnija hinnad alla. Või on lihtsalt mingi reglement, kus tuleb võtta mitu pakkumist, kuigi otsus on juba eelnevalt langetatud. Olukorrad võivad varieeruda, kuid neid kõiki ühendab üks joon- klient on juba oma otsuse eelnevalt teinud.

Olen leidnud palju tehnikaid, mille abil välja selgitada, kas tegemist on tühipakkumise või reaalse huviga. Üks nendest on näiteks järgmine:
Kui klient saadab päringu, siis helista ja tee ettepanek põgusaks kohtumiseks, et detailsemat infot vahetada. Kui ta sellest keeldub ja palub ainult pakkumist, siis on suure tõenäosusega tegemist tühipäringuga.

Teine võte on see, et küsi, kellega sa konkureerid. Kui klient ei too konkreetseid nimesid välja, võid samuti pakkumise tegemata jätta- tegemist on formaalse päringuga ja su võiduvõimalus on ülimadal.

Enne kui asud mahukat pakkumist kirjutama, analüüsi eelnevalt oma võiduvõimalusi ja kaalu, kas sa mitte ei tee sellega hoopis konkurentidele teenet. Ja kui oled jõudnud järeldusele, et see nii ilmselt on, tee parem üks müügikõne või kui ei suuda, siis mine närvide rahustuseks sööma- ka see on tühipakkumise tegemisest kasulikum tegevus.

Oleme asjalikku juttu siin mu saidil vestelnud küll, nüüd ma  annan päevakava, mille abil on sul võimalik enda psüühikat säästa igasugustest kliendipoolsetest äraütlemistest.

Reegel on järgmine:  Sa peaksid leidma võimalikult palju kõrvaltegevusi, et  mitte otsida uusi kliente. Ja neid on sul võimalik leida küll ja küll.

Hommikul, kui tuled tööle, siis mine tee endale kõigepealt kange kohvi. Kööginurgas on suurepärane võimalus info vahetamiseks ja enda lahtirääkimiseks: sa saad koos teiste müügimeestega kiruda nõmedaid kliente, pikaksveninud külma ilma, debiilset ülemust ja väikest palka. Teemasid on küll ja küll. Ühesõnaga, veeda algatuseks üks mõnus kolmveerandtund köögis.

Järgmisena mine arvuti juurde. Arvuti on suurepärane vahend, jätmaks müügidirele muljet, et teed hoolsasti tööd. Ava näiteks Delfi, loe uudiseid ja lisa oma kommentaarid- võimalikult vürtsikad, et külma ilmaga oma verd käima saada! Võid Õhtulehe saiti ka külastada, Elu24, ma ei teagi- neid kohti on ju nii palju! Vaata uusi pilte, mida sõbrad on Orkutisse- Facebooki üles riputanud, loe kommentaare jne. Tegevust jätkub!

Paralleelselt ava meilboks, vaata, äkki on mõni klient, kes soovib sinult osta. Kuna enamasti neid ei ole, siis tuleb hakata kõnesid tegema. Kell on selleks ajaks umbes 11.00 või pisut peale. Kõnesid saad teha pool tundi, siis pead lõpetama, kuna kliendid hakkavad lõunale minema- sa ei saa neid ometi tülitada! Lõunal on nad umbes poole kaheni. Peale seda aga ei saa sa neid  segada oma müügikõnedega, kuna nad tahavad leiba luusse lasta ja oma asjadega tegeleda. Jälle võimalus midagi muud teha.

Pool 3 on sobilik aeg uute kõnede tegemiseks, sa saad neid teha umbes tunni jagu või olgem ausad, ikkagi pisut vähem. Hiljemalt poole neljast hakkavad kliendid ju tööpäeva lõpetama ja järelikult pole enam mõtet müügikõnedega neid mingit mõtet segada. Et aega väärtuslikult ka sisustada, saad sa teha tööpäeva lõpuni pakkumisi, mida kliendid on palunud sul saata (et sinust viisakalt lahti saada). Ei, mis lahti saada- nad ju ütlesid selge sõnaga, et “saada pakkumine, me vaatame läbi ja võtame ühendust!” Ok ok, nõus. Kui oled teinud piisavalt pakkumisi, siis on võimalus kiidelda teistele müügimeestele, kui palju sa neid tegid ja ühtlasi kurta, et et mis huvitav fenomen see küll on, et täna jälle keegi ei ostnud.

Kui sa nüüd mõtled korra sellele “soovituslikule” päevale, siis kui palju on selles äratundmisrõõmu?:) Äkki kannataks Sul oma igapäevane tegevus pisut läbi mõelda, et kindlustada korralik müügikäive? Soovitan pigem seda kui eelnevat.

Järelkõne ja pakkumise saatmisele järgnev tegevus on mõnes mõttes keerukamad toimingud kui seda on esimese müügikõne tegemine. Kui siin libastuda, siis on võimalik kogu ettevalmistustööle, esitlusele ja pakkumise koostamisele kulutatud aeg peldikupotist lurinal alla lasta. Klassikaline nõrk kõne näeb välja selline:
„Tere! Olen Juss ja helistan firmast XCV. Saatsin teile eelmisel nädalal pakkumise. Kas olete jõudnud tutvuda?“
Klient: „Jah.“ (või mõni muu vastus)
Müügikas: „Kas on tekkinud küsimusi?“
Klient: „Ei ole hetkel, aga kui tekib, siis võtan ma ise ühendust.“
Ja ongi kogu lugu. Mida päev edasi, seda kiduramaks kahanevad selle müügimehe shansid tehingu saamiseks. Muuseas, sama banaanikoore otsa olen ma selili prantsatanud ise ka korduvalt, mida siis keskmisest müügikast rääkida.

Esimene asi- millal järelkõne teha? Kirjutasin eelmises kirjas, et päev peale pakkumise saatmist. Siin on aga üks suur „AGA“. Ehk… kui selline küsimus juba tekib, siis see kinnitab vaid fakti, et on juba täiega padrikusse põrutatud. Jah, kui sul juba on küsimus, et millal ma peaksin tagasi helistama, siis oled oma saatuse andnud kliendi dikteerida! Just nii! Kes juhib sel juhul mängu? Sina? Mõtle korra uuesti. Ja nüüd mõtle oma tüüpiliste järelkõnede peale… ja kas tundsid kahtlast sarnasust eelpooltooduga?

Kliendiga tuleb detailselt ja ajaliselt kokku leppida, millal sa järelkõne teed ja teha seda juba esitluse käigus, enne kui sa oma hinnakalkulatsoonid ja muu kirjatöö teele saadad! „Ma saadan teile pakkumise ja võtan siis paari päeva pärast ühendust“ on nõrk ja tulemuseks on vastamata kõned ja e- mailid, pikaksveninud müügitsükkel ja ajas progresseeruv võimalus tehingust ilma jääda.

Kuidas järelkontakti aega paika panna? See on väga lihtne tegelikult, nii nagu paljud muudki asjad müügis, mida me ometi  enamasti ei taba kasutada.
Sina: „Ma saadan teile meeleldi koostööplaani meilile. Millal te saate sellega tutvuda?“
Klient: „Ma usun, et ma vaatan selle homseks läbi.“
Sina: „Väga hea. Mul on ettepanek – homme pealelõunal kell 15.00 ma helistan teile ja siis saame arutada järgmisi samme. On see sobilik?“
Kui see kliendile sobib, siis on tal moraalne seotus, õigemini suisa kaks: ta on andnud välja lubaduse su pakkumisega tutvuda kokkulepitud perioodi jooksul  ja ta on lisaks andnud nõusoleku sel teemal sinuga vestlemiseks kindlaksmääratud kellaajal. Mis sa ise arvad, kas see on pisut konkreetsem ja aitab sul paremini müügiprotsessi juhtida… või meeldib sulle see, et saadad pakkumise teele nagu kuskile pimedasse Männiku metsa ja jääd lootma, et klient ise sinuga ühendust võtaks? Äri baseerub kokkulepetel, järelikult lepi kokku, millal sa temaga asja edasi ajad. Lootus ja ebamäärasus on müügis viimane asi, mida sul vaja on.

Järgmises postituses räägin, mida edasi teha, et su pakkumisest sünniks leping ja su pangaarvele laekuks reaalne raha. Liigume samm sammult edasi ja sa saad oma müügi paremaks. Vaata ka seda, siit saaksid palju tuge.