MÜÜGIBLOGI

Kuidas ja millal diili lukku lüüa ja tellimuse järele küsida? Vastus- siis kui klient väljastab OSTUSIGNAALE. Nende signaalide lugemine on sama oluline nagu oma toodete ja teenuste tundmine –ilma nende oskusteta pole sul müügis asja.

Enamus müüjaid arvab, et parim võimalus kliendiga ostuni jõudmiseks on oma toodetest pikalt – laialt rääkimine. Jah, see on ka ilmselt sulle tuttav olukord, kus sa räägid- räägid, klient on huvitatud, sa jätkad toote omaduste tutvustamist… ja järsku tajud, et kliendi huvi on justkui vähenenud. Jah, sa rääkisid end müügist välja, kuna ei tabanud hetke, kus oleks pidanud tegema ostuettepaneku. Liigne jutt läks maksma tehingu ja provisjoni.

Millal siis teha ostuettepanekut ja kuidas aru saada, et klient väljastab ostusignaale?

1. Esitab küsimusi aja ja tarne- või kättesaamisetingimuste kohta
2. Tunneb süvendatud huvi mingite nüansside kohta, nagu näiteks garantii, kasutamine, hooldus vms 
3. Esitab spetsiifilisi küsimusi hinna kohta, näiteks: „ Kas maksetähtaega saab pikendada?” , „Kas hinnaalandust saab?” jne.
4. Küsib rahulolevate klientide kohta (loe: tahab kinnitust, et teeb õige otsuse ega astu ämbrisse)
5. Ütleb midagi sellist: „Oh, ma ei tea…see on huvitav…peaks mõtlema…”
6. Loeb tähelepanelikult su materjale, palub midagi korrata, süveneb detailidesse.
7. Muudab oma kehakeelt: nõjatub ettepoole, avab end, mutub lahkemaks ja naeratab.

Need on põhilisemad ostusignaalid. Mida klient nendega sulle alateadlikult ütleb?  “Müü mulle! Ma olen peaaegu valmis!”

Kui sa neid signaale näed, siis küsi tellimuse järele!

Kuidas saada klienti otsustama ehk ostma ajendada? See on ilmselt läbi äritegemise ajaloo üks põhilisemaid küsimusi. Inimesed ilmutavad hämmastavat otsustusvõimetust suure ostuga silmitsi seistes. Kuid mitte ainult võimetus otsust teha ei ole põhiline takistus, vaid ka piisava motivatsiooni puudumine ning investeeringu tasuvuse mittenägemine.

„Miks ma peaksin ostma selle just täna? Miks just sinult? Mul on sada asja pooleli ja ma ei ole jõudnud süüvida detailidesse, selletõttu ma ei langeta mingit otsust ei täna ega homme. Heal juhul järgmine nädal. Pealegi, ma ei tunne mingit valu ja ei näe probleemi, võin elada ka ilma sinu toote- teenuseta. Kas ma võidan rahaliselt? Ei näe justkui…“

Ja sa tead, et mida aeg edasi, seda keerukamaks talle müümine muutub, kuna uut infot tuleb lihtsalt niipalju peale, et klient ei mäleta enam mõne aja pärast isegi sinu olemasolu, rääkimata pakkumise sisu.

Inimesi ajendab laias plaanis kaks faktorit: kasusaamise soov ja kaotusehirm. Viimane neist on tugevam. Kui juhtkond tuleb näiteks su juurde jutuga, et uuest aastast kärbitakse su palka, siis hakkad sa tegutsema nii mis koliseb. Samas, müügitööga on alati võimalik endale suurem sissetulek teenida, kuid… ahh, ei viitsi ju niiväga tõmmelda ka, kuu lõpus saab ema juures suppi sööma minna kui papp otsas on… küll jõuab neid kõnesid teha ka homme, ma lähen praegu sõpradega lõunale… kolmeks tunniks.

 Kasusaamise soov ja kaotusehirm – pane mõlemad faktorid enda jaoks tööle. Tee praegu üks hetk vabaks enda jaoks ja kirjuta välja vähemalt 3 kasu, mida klient enda jaoks saab kui ta ostab. Tee seda. Kui oled need välja kirjutanud, siis pane kirja 3 kahju, mida ta saab ära hoida sinu toote- teenusega. Mis edasi? Kui võimalik, siis järgmisena arvuta välja rahaline võit, mida ta võib saada sinu toodet- teenust ostes. Ja nüüd peamine- palju ta võib kaotada kui ta sinult ei osta.

Kasu ja kahju rahaline ekvivalent ei pruugi kõigis situatsioonides välja tulla, kuid kui sinu toode seda pakub, siis tee see kindlasti. Kliendid tahavad näha investeeringu tasuvust, kuid veelgi parem, kui saad neile näidata puust-punaselt ette, palju nad võivad kaotada, kui ei osta.

Paneme asja kokku. Oletame, et sa töötad ettevõttes, mis tegeleb võlgade sissenõudmisega. Maakeeli- pakud inkassoteenust. Oled teinud oma pakkumise, kuid klient tahab asja edasi lükata. Sul on vaja teda ostma saada. Too välja kolm kasu: „Kui te annate asja meie kätte, siis saate tagasi hulga raha, mis on klientide käes, kiirendate oma rahavoogu ja väldite edaspidi maksetega hilinemisi.“ Kolm kahju: „Juhul kui asja edasi lükkate, lähevad võlad hapuks, kuna neid on raske välja nõuda, te peate kirjutama need lihtsalt korstnasse ja see tähendab teile olulist finantsilist tgasilööki.“

Rahaline kasu ja kahju: „Kui paneme asja töösse kohe, siis on võimalik, et juba lähiajal saame mitu arvet kätte, mis tähendab täiendavat 5-60 000 tuhandet krooni teile juba enne detsembrit. Juhul kui aga edasi lükkate, siis on võimalus, et kingite lihtsalt mitusada tuhat krooni kellelegi ära. Te ei taha seda ometigi?“ Ja nüüd kasuta täiendavaid closingutehnikaid kliendi otsustama saamiseks.

Ka need kliendid, kes on valmis ostma, vajavad sagedasti meiepoolset tõuget selleks.
Miks? Põhjuseid on mitmeid: laiskus, otsustusvõimetus, valikute rohkus, soov mitte langetada kiireid otsuseid, hirm sattuda finantsraskustesse, majandusega seotud hirmud jne. Kliendid vajavad meiepoolset julgustust ja seda, et me nad nö „ära klõusiks”. Kui seda ei tule, siis nad lükkavad otsustamise sageli lihtsalt edasi… kuid aeg ei tööta müügis mitte meie kasuks, vaid kahjuks.

Mida päev edasi, seda rohkem tuleb uut infot ja pakkumisi kliendile peale ja lõpuks tundub meie pakutav talle teisejärgulisena, teda on palju raskem uueti sütitada… või on ta selleks ajaks ostnud juba selle toote- teenuse konkurendilt.

Kahju on nendest müügiinimestest, kes pakuvad oma teenust, teevad ära korraliku eeltöö, saadavad kokkuvõttes pakkumise… ja siis jätavad tegemata selle kõige pisema asja, ehk viimase kontakti.  See on sama, nagu valmistuks kuude kaupa spordivõistluseks, kuid oodatud päevaks kohale minna ei viitsiks.

Veel üks apsakas, mis tehakse, on see, et kliendipoolse huvi ja reaalse pakkumise tegemise vahele jäetakse liiga pikk vahe- ja kordan veel- aeg töötab mitteotsustamise kasuks ja müüja kahjuks. 

Kui pikk peaks olema aeg? Ma soovitan- 24h. Äärmuslikul juhul 2 päeva. Mida edasi, seda vähem su klient mäletab sinust, su pakkumisest ja müügijutust.
Kui tehing läheb käest, siis süüdistada pole kedagi peale iseenda. Sellel massil müügiinimestest, kes süüdistavad tehingute kadumises konkurente, enda ettevõtte liiga jäika hinnapoliitikat, majanduslangust ja kliente, võiks soovitada end pigem koondada ja minna mujale tööle. Enamasti peitub tehingu käestlangemise põhjus siiski vaid iseendas! Ja kui sa leiad, et su ettevõte on süüdi, kuid sina oled tasemel, no vali siis endale uus töökoht kui nii hea oled.

Jäta meelde- aeg töötab müügis sinu kahjuks! Kliendid, kes tahavad sult osta, kuid kellega sa siiski diili jätad lukku löömata, võivad taanduda oma otsusest, nad võivad vahepeal ümber mõelda või hoopis otsida su pakutavale teisi alternatiive. Ära jäta mingil juhul closingut tegemata! See maksab sulle valusalt kätte.

Mis on müügis kõige pingelisem ja stressitekitav osa? Esmakontakt? Toote esitlemine? Ma ei arva ise päris nii. Pakun sulle välja-  läbirääkimised.

Kui sa oled kliendiga jõudnud sinnamaani, et teda asi huvitab, siis algavad sageli tingimuste ja hindade üle läbirääkimised. Olgu, maakeeli võime me seda nimetada tingimiseks, kuid läbirääkimised on vaieldamatult õige termin suurte tehingute puhul. See osa müügist on enamasti kõige suuremat pinget tekitav, kuna meie läbirääkimisoskusest sõltub meie kasum, müügiprovisjon või see, kas meil on üldse mõistlik sellele kliendile müüa.

Mis on määrav? Meie suhtumine. Annan Sulle mõned ideed, kuidas läbirääkimistel kindlam ja müüvam olla.

1. Määratle enda jaoks ära see, kus on piir, millest sa enam alla ei lähe. Teisisõnu, ole alati valmis uhkelt lahkuma. Kui sa müüd paljusid erinevaid tooteid, siis määratle nende igaühe puhul eraldi „võta või jäta” piir. Kõige nõmedam viga, mida paljud müüjad teevad, ongi just see, et kliendi saamise nimel ollakse valmis minema hinnaga nii alla, et lõppkokkuvõttes on see kahjulik nii temale kui ka ta firmale. Pürrhose võit ei ole ilmsel su eesmärk. Ok, on olukordi, kus on mõistlik anda tohutuid allahindlusi selleks, et saada jalga ukse vahele, lootusest edasistele tellimustele või selleks, et konkurendile lihtsalt „ära panna”. Kus on sinu piir, otsusta palun ise, kuid kindlasti ole valmis taanduma. Pole mõtet iga hinna eest müüa.

2. Kontrolli enne läbirääkimistesse astumist oma emotsioone. Veel parem, tee seda uksel, enne sisseastumist. Mõtle sellele, et alati on mujal palju teisi diile, mida lukku lüüa ja palju teisi valikuvõimalusi. Ma tean enda nahalt, et vahel oled asjaga emotsionaalselt nii haaratud, et reaalsusetaju kipub kaduma ning peas vasardab ainult üks mõte: „Ma pean selle tehingu saama! Ma pean selle saama!” Olen seda avastanud enda juures nii ostmise kui müümise puhul. Jama! Ühest müügitehingust ei sõltu kellegi elu! Tuleb ennast emotsionaalselt distantseerida sellest värgist ja vaadata külma, kaalutleva pilguga: „ Hmm… see klient hakkab üle piiri minema. Mul on vist õigem tagasi tõmmata ja siirduda järgmiste klientide juurde…”.

Mis on kõige paradoksaalsem, siis selline suhtumine muudab sind palju müüvamaks, kuna see sisendab enesekindlust- keegi ei soovi osta paanikas ja iga hinna eest müüa püüdva müügika käest! Inimesed tahavad asju, mida nad kergesti ei saa, aga kui müügimees käib pinda, siis tekib meil endal klientidena ju sama tunne: „ midagi on mäda. Sellel tootega on vist mingi kamm, et mulle nii peale käiakse ja ollakse valmis nii suuri järeleandmisi tegema. Ma parem ootan ja vaatan ringi”. Ühesõnaga, arvesta, et alati on muid kliente, kellele müüa.

Mida vähem sa emotsionaalselt tehingus kinni oled, seda tugevamad on su läbirääkimispositsioonid. Püüa suhtuda kõikidesse müügidiilidesse kainelt ja sa müüd palju kasumlikumalt ning rohkem.