Oled Sa saanud kunagi umbes sellise kõne: „ Kuule, tere! Tead, ma helistan sulle viimases hädas! Sa oled mu parim sõbranna ja tead, sa oled praegu mu ainuke lootus! Mul on hädasti su abi vaja. Muuseas, mina selles olukorras aitaks sind küll… Laena mulle palun raha- ma toon sulle järgmiseks nädalaks kindlasti tagasi!“

Oled saanud? Kindla peale oled. Mis tunne sellistel hetkedel on? Sa tunned end ääretult ebameeldivalt: laenu andmisest keeldumine tundub justkui südametu ja sulle tundub, et see purustaks teie sõbrasuhte, samas tead ette, et nagunii hakkab hiljem laenu tagasisaamisega üks jama, mis omakorda seab ohtu teie suhte tervikuna. Täielik dilemma. Vastik. Ebameeldiv.

Jah, praeguses majandusolukorras on paljudel inimestel rahaga väga kitsas. Nad on valmis pöörduma sinu poole, et oma kriitilist  finantsolukorda pisutki leevendada ja ma arvan, et nii nagu minul, on ka Sinul hulk halbu kogemusi, kus oled olnud järeleandlik… ja seda hiljem kahetsenud. Selleks, et pisut aru saada kui suure riski teie suhtele paneb laenu andmine, peaksid sa pisut analüüsima inimese loomust. Et sul oleks kergem seda mõista, siis jagan sinuga analüüsi, mida ma olen teinud, mõistmaks nende olukordade varjatud ohte.

Kujuta korra ennast ette situatsioonis, kus sul endal näiteks on hädast raha vaja. See olukord on karjuv, sa ei tea, mida teha ja kuhu joosta. Sa oled valmis kõike tegema, et seda raha saada. Pöördudes oma tuttava või sõbra poole, oled sa valmis lubama mida iganes- peaasi, et sa saaksid selle laenu! Sa mõtled: „ Pole hullu, küll ma saan õigeks ajaks tagasi makstud – ma ei kuluta nii palju, jätan need ilusad talvesaapad ostmata- väga vabalt saan eelmise aasta omadega ka läbi…küll ma saan tasutud!“ Pane tähele – sa oled veendunud, et saad raha tagasi makstud! Sa ei kahtle hetkekski, sa isegi ei kaalu seda varianti.

Täpselt sama mõtete virvarr käib ka su sõbranna peas. Ta on kindel, et ta maksab sulle tagasi ja ega ta ei plaanigi kuritahtlikult rahaga kuhugi kaduda. Ta on veendunud, et kui ta saab sinult selle summa, siis ta tasub sulle võla. Nüüd oletame, et ta saigi su nõusse räägitud ja sa laenad talle. Sellest hetkest alates kui raha on käes, toimub su sõbrakese peas maagiline muutus: kogu ta pinge kaob, ta on sulle tänulik ja õnnelik, kuna saab oma probleemi lahendatud.

Ainukese erandina – probleem on nüüd sinul! Mis probleem? Raha tagasisaamise probleem. Niipea kui ta su raha enda kätte sai, muutus see automaatselt tema omaks! See on raha, mis on tema käes- ja nagu ütleb rahvasuu: mis hundi suus, see hundi kõhus. Ta ei mõtle enam sellele, et peaks oma uusi talvesaapaid või muid olulisi oste vähendama, kuna tal ju laekub palgapäeval raha ja pealegi ta tahab neid siiski väga… ja lisaks on muid võlgu ju ka vaja tasuda, nagu kommunaalmaksed, korteri laen jne. Sõbranna laen? Noh, küll ma maksan… jumal hoidku, kuidas ta siis aru ei saa, et ma ju ei kao kuhugi ja üleüldse, kuidas tal siis nii kiire on!

Oled pannud  tähele, et peale seda kui oled laenu andnud, siis paljudel juhtudel ei vastata enam su telefonikõnedele ja meilidele. Kui sa mingi muu numbri pealt talle helistad ja ta kätte saad, siis saad etteheitvas toonis pahameelepuhangu osaliseks: „Kuule, palun ära käi pinda! Ma ju ütlesin, et ma maksan tagasi. No millal – millal! Järgmisel kuul saad!“ Sa paned toru ära ja oled rusutud, masenduses ja õnnetu.

Mida teha, et selliseid olukordi vältida, kus su sõbranna või sõber küsib sult laenu ja sa tegelikult ei taha seda väga anda? Vastus on väga lihtne- lihtsalt ütle ei!

Laenupalvele ei ütlemine on kasulik, kuna see võib säästa nii su aega, raha kui ka närvirakke ning lisaks päästa sõbrasuhte. Kui sa tahad teie sõprust proovile panna, siis palun väga, laena raha. Ma ei väida, et su tuttav ei anna seda sulle tagasi, kuid risk, et võla tagasisaamisel tekivad probleemid, on palju suurem kui õigeaegne tasumine. Tead ju isegi seda ütlust: laena raha ja kaotad sõbra! Milleks siis seda teha? Süütunne? Kaastunne? Ei taha sõbranna tungivale palvele keelduvalt vastata? Kardad olla isekas? Need on pseudomõtted, mida sa ei peaks üldse tundma!

Minu soovitus: Ära tunne süüd! Paljud tunnevad süümekaid, tunnevad end halvasti keeldudes, tahavad olla head, ei oska ei öelda, tahavad oma sõbrannale meeldida ja neid aidata. Lõpeta süü tundmine! Sul on täielik õigus mitte teha asju mida sa ei taha teha!

Kuidas öelda ei?

Ära muutu kaitsvaks ja otsi põhjendusi. Ära ole ebalev: „ Ma ei tea, ma arvan, et see pole hea mõte….” Ole konkreetne ja väljenda oma põhimõtteid. Siin pole midagi häbeneda..

Mina olen mitmeid kordi vastu pükse saanud ja kaotanud sõbra peale talle laenuandmist (ja mitmel juhul ka raha). Täna ma ütlen laenupalvetele nii: „ Väga kahju, kuid kui sa soovid 500 või 1000 krooni tagastamatut abi, siis ma saan sind aidata. Kui sa aga soovid laenu, siis ma ei laena põhimõtteliselt mitte kellelegi! Ära võta palun seda isiklikult – see on minu põhimõte ja ma loodan, et sa austad seda. Laenu saamiseks on Eestis palju kohti, pöördu palun nendesse. Mina sind selles osas aidata ei saa, aga kas on midagi muud, mida ma su jaoks teha saan?“

Selle viimase lausega juhin ma fookuse hoopis muule ehk muudele asjadele, kus ta saaks minu abi kasutada. Kuna enamusel laenusoovijatel on muud asjad hetkel ebaolulised, siis neid ei huvita muu abi- neid huvitab raha.  Lisaks olen ma väljendanud selgelt, sirgeseljaliselt ja ausalt omi põhimõtteid. Piinlik ei pea nüüd olema mitte minul, vaid temal, juhul kui ta jätkab laenu mangumist. Halvimal juhul sõbr korraks solvub, kuid mis on parem: kas riskida oma raha, närvide ja sõprusega või elada üle põgus solvumisevirvendus?

Juhul kui ta aga jätkab nuiamist, siis kasutan “katkise grammofoni” tehnikat. Mis see on? See tähendab, et ma eitan lihtsalt korduvalt! Kui inimene muidu aru ei saa, siis lasen kasvõi 10 korda järjest, samamoodi ja tuima näoga. Lõpuks tüdineb ta ise ära.

Kokkuvõte: Ei ütlemine on tähtsamaid oskusi. Laenu andmine on ääretult ohtlik ja võib rikkuda teie suhte. Ütle ei häbenemata ja julgelt ning jäta meelde: kui oled valmis suures summas oma sõbrannale tagastamatut abi andma, siis riski. Juhul kui aga tahad oma raha, sõprust ja närve säästa, siis kaalu enne hoolikalt. Ja kui sul raha ülejääke on, siis laena need mulle- ma kasutan meelsasti su tagastamatut abi.:)

Mõtle nendele kordadele, kus sa nõustusid tegema asju, mida sa tegelikult ei tahtnud teha. Sa ilmselt tundsid, et ei saa keelduda. Keeldumine oleks tekitanud süütunde või ei suutnud välja mõelda ettekäänet ja vabandust. Siis äkki avastasid end tegemas asju, mis võtsid su aega, ei haakunud su prioriteetidega ja mida sa ei tahtnud teha. Sa olid rusutud, masenduses ja õnnetu.

Mida tuleks teha? Öelda “ei”!

Ei ütlemine on üks kasulik oskus, mis võib säästa nii su aega, raha kui ka närvirakke.

Miks “Jah” -ütlemine sulle mittesoodsatele ettepanekutele on kahjulik?

1.kulutab su aega.
2.sul on vähem aega oma töö jaoks
3.pead tegema ületööd
4.sul tekib stress ja masendus
5.perele jääb vähem aega ja nad kannatavad su stressi läbi
6.annad sõrme, võetakse käsi- sind hakataksegi kasutama!
7.sageli antakse sulle asju, mis on teistele mitteolulised ja sa pead nagu loll neid tegema

Miks “Ei” – ütlemine säästab aega?

1.oled vaba mitteolulistest kohustustest
2.saad keskenduda oma olulistele asjadele, mis toovad sulle tulemust. Kui su ülemus käsib sul teha mingi kiire asja, siis see ok! Kui sul pidevalt kästakse teha midagi, mis ei ole su tööga kriitiliselt seotud, siis ei ole see ok!
Kas ei öelda igale abipalvele? Kindlasti mitte.
Aga mõtle pidevalt- „Mis on su eesmärgid ja prioriteedid?”
Kas öelda ei kolleegile, kes palub abi, sul on aga endal ülioluline asi vaja lõpetada? Jah.
Kui sul on vaja pidevalt jääda ületunde tegema ja isiklik elu kannatab, siis tuleb öelda ei! Keegi ei saa sind sundida.

Ära tunne süüd!
Paljud tunnevad süümekaid, tunnevad end halvasti keeldudes, tahavad olla head, ei oska ei öelda, tahavad teistele meeldida.

Lõpeta süü tundmine! Sul on täielik õigus mitte teha asju mida sa ei taha teha! Mõtle kõige edukamatele- kas kujutad neid ette tegemas kõike kõigi jaoks? Iialgi! Kas su ülemus teeks sinu töö ära? Hahaa!

Kuidas öelda ei?

• Ära muutu kaitsvaks ja otsi põhjendusi.
• Ära ütle valjusti.
• Ära ole ebalev—„ma ei tea, ma arvan, et….”
• Kasuta “Katkise grammafoni” tehnikat. Mis see on? See tähendab, et sa eitad lihtsalt korduvalt! Kui inimene muidu aru ei saa, siis lase kasvõi 10 korda järjest, samamoodi ja tuima näoga. Lõpuks tüdineb ta ise ära.
• Võid öelda koos naeratusega ja lahkelt.
• Ära ütle jah selleks, et täita piinlikku pausi. Sa hävid ja kahetsed hiljem!
• Kui keegi pakub sulle omast arust head ideed, (kutse kuhugi, kuhu sa ei taha minna , uus töökoht, mida sul pole vaja vms), siis ütle: „Tänud sulle, see on huvitav, aga ma kahjuks (ja nüüd too põhjus)”
• Kui su töökaaslane palub pidevalt abi, siis küsi endalt, miks ta ise sellega hakkama ei saa. Aita, kui on aega. Ära aita, kui ei ole aega- su oma müügiplaan vajab täitmist! Kui su klient nõuab midagi, mis on su põhimõtete või võimalustega vastuolus, keeldu samuti! Ega su elu ei sõltu ühest kliendist ja pealekauba, sa võid selleläbi saavutada tema silmis hoopis suurema respekti, omades selgroogu.

Kokkuvõte: Ei ütlemine on tähtsamaid ajajuhtimise oskusi. Ütle jah siis kui see haakub su prioriteetidega. Ütle ei häbenemata ja julgelt- mitte keegi ei saa sind sundida tegema asju, mis sulle ei meeldi!

„Lukas, ma arvan, et sa peaksid oma toa ära koristama!”
„Jah. Aga hiljem”.
„ Sa pead kala sööma. See on sulle kasulik. Sa ei saa toituda ainult magusast. Sööd enne kui ära jahtub?”
„Jah. Aga ma arvan, et hiljem.”

Tuleb tuttav ette – müügitöös?

Kui palju on meil ju kliente, kes ei ütle meile „Ei”, vaid „Hiljem”. Või siis mõne variatsiooni sellest, näiteks „ Me mõtleme selle asja üle järele”, „ Lükkame selle asja 2 kuud edasi”, „Peame arutama seda ka oma juhatuse koosolekul”, „ Praegu on pisut pingeline aeg, aga ma arvan, et pöördume selle juurde tagasi teisel poolaastal” jne jne jne.

Miks mu poiss kasutab seda tehnikat? Sellepärast, et ta teab, et “ei” – ütlemise puhul hakkaksin ma teda close’ima ja tema vastuväitega tegelema, avaldama talle teatavat survet. Tema ei taha kala süüa, ta tahaks hoopis shokolaadi. Ja ta teab, et ma hakkan tõestama, et kala on kasulik ja kasutan lisaks ähvardavat müüki, a`la „ kui sa praegu seda ära ei söö, siis telekat täna õhtul ei vaata!” ja siis peab ta seda sööma. Selle asemel läheb ta kavalama ja pehmema vastupanu teed- ta on formaalselt justkui nõus ja samas lükkab asja edasi. Ta teab, et siis muutub teema vähem aktuaalsemaks ja tõenäoliselt langeb varsti päevakorrast välja. Ja ma jätangi ta rahule. Vähemalt siiani jätsin – enne kui ma ta nutikuse läbi hammustasin! Kaval väike pärdik!

Samasugusel kombel käituvad meiega me kliendid- nad leiavad, et parem on mitte ei öelda, vaid lükata asi edasi. Ja siis veel edasi. Ja siis veel edasi. Kui võimalik, siis veel edasi. Lõpuks jätab see müügikas ta kas rahule või vahetab ametikohta, lastakse töölt lahti või unustab ta ära. Selline on klientide loogika. Ja see toimib enamike teenusepakkujate suhtes- nad „ostavad” ära kliendi väite „Hiljem”.

Selletõttu – ära lepi selle väitega. Kui sa näed, et su teenusest- tootest on kliendile kasu ja ta võidab sellest, siis close teda! Close teda nii, et ta ainuke võimalus on osta ja enam mitte midagi vastu kosta. Ära lase tal lükata tänasida toimetusi homse varna! Ei mingit Hiljemat enam, eks!