Nõuame kõik koos viisakat teenindamist

Kuidas kaupluses müüja peaks kliente tervitama … ja kas üldse? Kas Eesti müüjate suhtlemine klientidega kannatab maailmatasemega võrdlust välja või ei?

Kuidas kaupluses müüja peaks kliente tervitama … ja kas üldse? Kas Eesti müüjate suhtlemine klientidega kannatab maailmatasemega võrdlust välja või ei?

“Tere! Kas saan aidata?”
Sa võpatad. Oled jõudnud alles esimese pilgu visata peale väljapanekule kui juba on karanud su selja taha abivalmis müüja, iga ihurakk teenindusvalmidusest värisemas.
“Ei, ma ainult niisama vaatan ringi,” kohmad vastuseks ja suundud ukse poole, kõhus keeramas tunne, nagu sind oleks näppamiselt tabatud.

Üks mu sõber ütles, et alati kui müüja teda teenindusvalmilt kõnetada püüab, on tal on tunne, et müüja on just klienditeeninduse koolituselt saabunud: nii viisakas, nii hüperagar.  Ja lisas, et  kui samasse kohta näiteks kuu aja pärast tagasi minna, siis on müüja maha rahunenud ning ei tee enam klientidest väljagi. Värskelt koolitatud teenindusvalmis müüjast on saanud on tüüpiline Eesti müüja.

Tüüpilise Eesti müüjaga puutusin kokku just mõned päevad tagasi kui astusin sisse Solarise keskuse Sony kauplusesse. Pood oli tühi ja peale minu, mu laste ning üksiku müügimehe ei olnud seal hingelistki. Lapsed jäid arvuteid näppima, mina aga jõudsin peale mõneminutilist ringivaatamist 3D telekate juurde, kus oli ka müügimees ja me pilgud kohtusid. Tema vaatas mulle otsa, mina talle.

Paari sekundi pärast sain pihta, et käib mäng “Kes enne tere ütleb, on kaotaja!” Põrnitsesime teineteisele veel mõne sekundi silma, siis ei pidanud ma vastu ja ühmasin: “Tere!”. Müügimees noogutas sõnagi lausumata vastu ja nii me siis seal vaikuses olime, mina vaatamas erinevaid tooteid ja müügimees vahtimas, mida ma teen. Lahkudes ütlesin head aega ja mind kostitati vaevuhoomatava noogutusega.

Millist esmakontakti me ootame?

Kas meeldib kui meile kohe turja karatakse, ilma et me oleks jõudnud veel uuridagi, mis seal kaupluses pakutakse? Ilmselt mitte. Nii mõnigi vastab häiritult “kas ma saan abiks olla?” küsimusele vastusega “ega ma invaliid ei ole, et abi vajan.” Küll on aga häirib mind tõsiselt see kui müüja absoluutselt välja ei tee. Me kõik oleme käinud mõnes hea teenindusega kaupluses, kus on palju rahvast, aga müüja märkab sind ja noogutab, andes mõista, et sa oled oodatud ja et ta on kohe valmis sinuga tegelema. Põrguvärk, ma ei saa aru, miks ei suudeta kliendile tere öelda isegi siis kui seal ei ole mitte ühtegi teist klienti?

Pole vaja tormata kohe abivalmilt kliendile järele kui ta kauplusesse sisse astub, las ta pisut kohaneb. Tervitamine ja viisakus on aga elementaarne, mida peaks nõudma iga juhataja oma müüjatelt. Ei, mis nõudma – see peaks normaalsel inimesel olema kasvatusega kaasa antud.

Hetkel selle loo kirjutamise ajal istun Barcelona peatänaval restoranis ja palusin kelnerilt tiramisu kõrvale kakaod. Ta ei saanud aru ja ma kordasin: “Please bring me hot chocolade.” 4 minuti pärast oli ta tagasi, pannes viisakalt mu lauale väikese aurava kausikese ülessulatatud šokolaadiga. Kui ma ütlesin, et see pole päris see, mida ma soovisin, siis ta kummardas ja vabandas: “I’m so sorry!” Noh, kui klient ikkagi soovib kuuma šokolaadi, siis ta peab selle saama, isegi siis kui menüüs seda pole.

Nõuame normaalset teenindamist!

Me oleme vihased, et klienditeenindus on Eestis kehv. Tundub, et nagu ei saaks me midagi sellega peale hakata. Ma väidan, et saab küll! Meil kõigil on õigus viisakale kohtlemisele, seda esiteks. Ja teiseks, kehv klientidega suhtlemise oskus mõjub hävitavalt kogu majandusele. Ilma naljata. Me lihtsalt ei kuluta oma raha Eestis, vaid pigem ostame välismaalt või jätame üldse ostmata.

Kui mõelda kasvõi sellele, et tuntav raha tuleb Eestisse turistidelt, siis enamus neist on harjunud normaalse klienditeenindusega. Kui turist näeb tuima näoga tainapead leti taga, kes ei suuda isegi silmsidet luua, siis ilmselt ei ava ta ka oma rahakotiraudu. Ja nii levibki info Eestist kui külmast, kinnisest ja ebasõbralikust maast.

Nõudkem normaalset teenindust! Kui müüja on turris või ebasõbralik, siis ei tohiks seda ebamugavustundega alla neelata, vaid võiks teavitada kauplusejuhatajat. Kui klientide mittetervitamist hakatakse pidama sama taunitavaks kui näiteks invakohtadele parkimist, siis alles hakkab midagi juhtuma. Ettepanek – nõuame normaalset ja elementaarselt viisakat teenindust kõik koos, siis hakkavad äkki asjad Eestis lõpuks selles vallas paranema. Paneme töösse?

Arutelu

  1. Mnjah
  2. R.A
  3. Jarmo
  4. Viljar
  5. Piret Merelaid
  6. Mehis Müürsepp
  7. Andres
  8. Evelin
  9. Ene Rinne
  10. Vivian
  11. Lauri
  12. Mehis
  13. silvi
  14. Vadim
  15. Tiiu
  16. laura
  17. Jaanika
  18. anneli
  19. gunnar
  20. tööline
  21. anneli
  22. Rita
  23. Sass
  24. Merle
  25. NO nii
  26. Anu
  27. Urmas
  28. müüja
  29. ANU
  30. Toivo
  31. Rafael
  32. Tarmo
  33. Kaido
  34. klient
  35. Lilian
  36. Kylle
  37. mea culpa
  38. Heili
  39. Valdis
  40. Tiiu
  41. Servant
  42. Sven Nuum
  43. ka ts
  44. Mari
  45. sirli
  46. Helle
  47. Jaanus
  48. Margit Männiko
  49. Mai Enn
  50. Tõnu
  51. Mirjam
  52. Teivi
  53. R
  54. Mirjam
  55. Rein Kiinvald
  56. Urmas
  57. Eda
  58. Urve S
  59. HRpld
  60. Rene
  61. Rain
  62. Annika
  63. 21 aastase töökogemusega klienditeenindaja
  64. elini
  65. Roland
  66. ursik
  67. mea culpa
  68. Luule Kangur
  69. Luule Kangur
  70. Jüri
  71. Kersti
  72. muff
  73. Kaili
  74. Tiina
  75. K
  76. ssadasd

Leave a Reply to gunnar Cancel reply