Miks me täname müüjaid?

Kas sa oled pannud tähele, et sageli kipume ise tänama müüjaid, kuigi arenenud maailmas käib asi vastupidi? Millest selline komme ja kas sellest oleks võimalik vabaneda?

“Issi, miks siin maal tänavad müüjad sind ostu eest, aga Eestis mitte? Kas sa ei peaks neid hoopis tänama?” küsis mu poeg kui olime puhkusereisil.
“Vaata, siin on nii, et kaupmees on tänulik selle eest, et klient jätab talle raha. Meil Eestis aga … ” ja jäin selgituse otsimisega kimpu.

Mnjah… Tõepoolest, miks see on nii? Mõtle ise korra selle peale. Sa oled kaupluses ja valid välja toote. Võimalik, et see ei ole sugugi odav. Võimalik, et selle hind moodustab terve su kuupalga. Ühesõnaga, sa jätad sinna poodi suure hulga raha. Siirdud kassasse. Müüja vaatab sulle otsa, öeldes “xxx eurot, palun.” Sa võtad välja pangakaardi, toksid sisse oma pin – koodi. Müüja ulatab sulle tšeki ja kauba ning ütleb “Palun!”. Sa vastad “Tänan!”, haarad oma ostu ja suundud ukse poole.

Me oleme ilmselt kõik käinud välismaal ja teame, et seal tänatakse klienti ostu eest, mitte vastupidi. Ma ei hakka su mälust välja tooma mälestuspilte kogemustest viisakamatest kohtades, kus küsitakse lisaks sõbralikult, kuidas sul läheb, tänatakse sind ostu eest ja kutsutakse viisakalt veel tagasi ka. Ja pole mõtet lisadagi, et kogu see protsess käib lahke naeratuse saatel. Sellist taset meil ei näe ilmselt niipea. Olgu, ka Eestis on tekkinud viimaste aastatega väga korralikke kohti, kus me saame peaaegu Euroopa tasemel teeninduse, kuid enamus kogemusi jääb siiski mingisse kooperatiiviäri ajastusse.

Ma olen mõelnud vahel, et kustkohast see absurdne müüjate tänamine meil veres on. Kes on keskealised või vanemad, mäletavad hästi aega, kus poed kõlisesid tühjusest ja müüja vahtis kaubaotsijaid kõrgilt nagu keiser troonil. Minu naabritädi töötas ETKVL-i kesklaos, mis on mu mällu sööbinud imelise, paradiisliku ja ebareaalse maailmana: seal liikus apelsine, viinereid ja üks kord lapsepõlves mäletan, kuidas sain isegi banaani maitsta kui naabritädi sealt selle mulle tõi. Poodidesse selliseid imelisi delikatesse ei jõudnud kunagi. Kui Kaubamajast sai leti alt Tšehhoslovakkia naistesaapad kätte, siis ei suutnud nende õnnelik ostja müüjat ära tänada! “Õnnistagu teid jumal, milline fantastiline vedamine, et ma sain need importsaapad! Suur – suur – suur tänu teile!!!”

Sellest on möödas üle 20 aasta. Täna võitlevad kõik kaupmehed selle nimel, et neil käiks rohkem kliente ja et kliendid tuleksid tagasi, tuues kaasa ka oma sõbrad – sugulased. Kõik müüvad ja turundavad ihust ja hingest, et saada endale ostjaid. Ma ei saa aru, mida me täna müüjatest täname!? Kes kellele teene teeb? Tulge mõistusele!

Ei ole vist hetkel suurt mõtet süüdistada müüjaid. Nemad teevad oma tööd nii, nagu nende motivatsioon ja väljaõpe antud kaupluses lubab. Jah, võiks rääkida sellest, et müüjad peaksid olema viisakamad ja teenindama kliente paremini, kuid antud tänamise teema on siiski kahel teise osapoole oma: omanike ja meie. Jah, just meie. Enne kui me ostude eest tänamist ei lõpeta, jääbki see asi absurdselt tagurpidi käima.

Kuidas siis see asi võiks muutuda? Väga lihtsalt – esiteks, tuleb müüjatele öelda, et tema peab klienti tänama, mitte vastupidi. Kui müüja on teinud midagi ekstra su jaoks, midagi sellist, mis näitab üles tema erilist hoolivust su aadressi, siis on tänamine omal koha, aga lihtsa kauba üleandmise ja raha vastuvõtmise eest müüjat tänada on vastupidine sellele, mida mujal maailmas kogeme.

Teiseks tuleb endast välja juurutada tobe nõukaaegne tänamisekomme. Toonitan – ma ei väida, et patt oleks olla viisakas, vastupidi, kuid kui sa viid raha kaupmehe kätte, siis kas sa pead teda selle eest veel tänama? Saad sa ise ka aru selle asja ebaloogilisusest?

Nii et kui me tahame, et Eesti müügi ja teeninduse tase hakkaks lähenema Euroopa omale, siis tuleb nõuda viisakat teenindust, harida müüjaid ise, et nad käituksid nii nagu peab ja juurutada endast välja kombed, mis ei kuulu kaasaegsesse ühiskonda. Kui tahad aga müüjat kõigest hingest ikkagi tänada, siis mine ja taotle Põhja – Korea kodakondsust – seal on poed kaubast tühjad ja saad olla õnnelik kui üldse midagi hamba alla saad.

 

Arutelu

  1. Milla
  2. klient
  3. mea culpa
  4. silver
  5. MARI
  6. Ly
  7. Guido
  8. Erik
  9. Jüri
  10. PIlle
  11. Madis
  12. mees üle keskea
  13. Pilditasku
  14. Wilku
  15. klient
  16. kristi
  17. Tanja
  18. Margit

Leave a Reply to Erik Cancel reply