Eelarves polnud ju raha ja liiga kallis pealekauba!

Kliendipoolne väide “raha ei ole” on meie igapäevane menüü. See vastuväide on kõige levinum- ja samas, nii uskumatu see ka ei tundu masu ajal, on ta paljudel juhtudel vale.

Hoolimata raskest ajast ostavad inimesed asju, tehes seda küll kalkuleeritumalt. Asi läheb aga käest ära siis kui emotsioon saab ratsionaalse rehkendamise üle võidu – siis ostetakse spontaanselt ka väga kalleid asju. Me oleme nõrgad! Kui meile midagi ikkagi väga meeldima hakkab, siis me peame selle saama- mis sest, et me paistame välja nagu lapsed mänguasjade poes. Mis siis, ma ju tahan, ma tahan! Ja trambin jalgu ka kui vaja!

Midagi sarnast juhtus minuga üleelmisel nädalal. Astusin ühte muusikariistade kauplusesse, et vaadata, mis seal on huvitavat. Proovisin erinevaid elektrikitarre ja süda hakkas kiiremini lööma kui olin kätte võtnud ühe pilli. Seda konkreetset mudelit oli mulle kiitnud Toomas Vanem, kes on üks Eesti parimatest kitarristidest ja tahtsin seda lihtsalt korra proovida. Tõesti, pill oli fantastiline. Milline sound, milline kätteistuvus, milline fiiling!

Aga milline hind! Ligi 40 000. Masendavalt palju. Mul ei olnud mingit mõtetki, et ma selle pilli ostan, lihtsalt tahtsin proo2008petrbod2vida. Mul on kodus mitmeid kitarre ja milleks nii kallis instrument. Ei, sellist raha ei saa kulutada.

Kuid arva ära, mis mul käes oli kui ma 2 tunni pärast sealt väljusin? Hahaa! Seesama kitarr! Music Man John Petrucci Limited Edition 2008 LE in Sequoia Gold 6 String Electric Guitar

PARADOKS: Kas see kitarr oli kallis? Jah. Kas ma plaanisin seda osta? Ei. Kas mul oli eelarves selleks raha planeeritud? Ei. Kas ma ostsin, hoolimata, et ma ei planeerinud seda osta, mul ei olnud selleks eelarves raha ja lisaks see oli üle mõistuse kallis? JAH! Kas ma olen õnnelik? JAH, JAH ja JAH!  Absoluutselt!

Ja kui Sa mõtled, et “no seda sa ju tahtsidki võib- olla sisimas osta, aga mul on teenus, mida ei saa nii müüa”, siis pean su võimalikku skeptitsismi pisut häirima. Septembris ostsin ma teenuse, mis maksis veel rohkem kui antud suurusjärk ja ma ei kõhelnud ega tinginud teenusepakkujaga. Ma oli väga rahul sellega ja pidasin isegi absurdseks hakata tingima. Ma leidsin raha ja olin pealekauba veel õnnelik.

Emotsioon müüb- ka ärialaste otsuste tegemisel. Kui su klient näeb kasu ja sa suudad temas tekitada emotsioone, siis  pole ta enam humanoid ega Terminaator, kelle ekraanil jooksevad programmeeritud robotlikud stampvastused “pole raha” ja “liiga kallis”. Siis on ta inimene.

Mõtle sellele kui su klient järgmisel korral ütleb, et tal pole raha.

Arutelu

  1. agu
  2. agu
  3. agu
  4. agu

Jäta vastus