Tahad teada müügi saladusi?

ARHIIV

MÜÜGIBLOGI

  • Ära torma hinda alandama

    Oletame, et sa oled teinud müügiesitluse ja pakkunud kliendile oma teenust – toodet ning andnud ka allahindluse. Klient ütleb sulle siiski: “Su hind on liiga kõrge! See on kõrgem kui konkurentidel.”

    Mis juhtub? Tormad kontorisse ja pöördud müügijuhi poole, et saada kliendile täiendavat allahindlust? Võimalik.

    Oletame, et ongi selline stsenaarium. Kuna täiendava ale tegemiseks peab müügijuht kooskõlastama asja juhtkonnaga, siis ei saa ta sulle kohe vastada. Järgmine päev saad oma müügijuhilt oodatud jah-i. Helistad entusiastlikult kliendile head uudist teatama… ja siis ta ütleb:       ”Aitäh! Tegelikult on meil probleemiks see, et me ei ole veendunud, et te suudate meile tasemel hooldust pakkuda ja selletõttu me eelistame teie konkurenti..”

    Appi! Kuidas nii võis juhtuda? Sellepärast, et müügimees ei osanud vastuväidet lahata. Kui hinnavastuväide tuleb, siis õige müügiproff küsib: ” Kallis? Kas te selgitaksite pisut lähemalt, mida te silmas peate?”

    “Hind on kõrge” võib tähendada väga paljusid erinevaid asju. Tihtipeale varjab see enda taga hoopis muid põhjuseid, mida sa ei suuda likvideerida allahindluse andmisega.

    Küsitle klienti palju! Tee maksimum, et ta aitaks sul aru saada, kas küsimus on ikka hinnas või hoopis muus. Sageli on hind esimene asi, mis kliendile pähe tuleb. Hinda alandama asuda on äärmiselt kahjulik ja totter, seda peaks tegema viimases järjekorras ja strateegiliselt planeerituna, kuid ometigi teeb enamus müüjaid seda esimesena. 
    Sina ära tee seda, vaid küsitle klienti vastu kuni ta nõrkeb- ja sa võid saada kätte tegeliku põhjuse.

    Postitas Ekke Lainsalu kategooriasse Hinna vastuväide, Vastuväited 25. märts 2011 / 2 kommentaari »
  • 2. müügiviga- hinnapakkumise tuksikeeramine.

    Järgmine müügiviga, millest räägime, on krooniline ja kaasneb pakkumiste koostamisega. Kuidas see välja näeb? Viga on järgnev:

    Müügimees (-naine) kulutab kliendi vajaduste ja soovide väljaselgitamiseks piisava hulga aega ja energiat. See võib olla tunnike või ka mitu korda pikem aeg. Vahet pole, igal juhul tegeleb kliendiga ja teeb oma tööd professionaalselt. Peale seda asub ta koostama pakkumist, investeerides sellesse ka vähemalt pool tundi (ma ei tea, kuidas sinul, aga minul kulub ainuüksi korraliku ja põhjaliku pakkumise tegemisele kuni 2h, teinekord isegi rohkem).

    Järgmisena küsib ta müügidirektori käest nõusolekut allahindluse tegemiseks, paneb sinna juurde erinevad lisaväärtused, ühesõnaga, valmistab ette korraliku pakkumise ning saadab kliendile ära. Ja siis jääb ootama, et klient ISE temaga ühendust võtaks.

    Kliendid ei võta enamasti ise ühendust. Seda peaks meeles pidama, juhul kui järgmisel korral pakkumise teele saadad. Olen kogenud ise seda, kuidas mulle pannakse teele pakkumine ja peale seda järgneb vaikus. Heal juhul tuleb nädala aja pärast meil, et “saatsime pakkumise, kas tekkis küsimusi?” Ainuke küsimus, mis võib tekkida, on see, et kus sa varem olid kui mul huvi oli.

    Viimati võttis minuga ühendust ühe internetikeskkonna reklaamimüügimees. Me rääkisime telefonitsi pikalt, ta pakkus välja erinevaid variante ja lõpuks lubas saata pakkumise. See saabuski paar tundi peale meie jutuajamist. Mõni asi tundus isegi huvitav ja ma siiralt mõtlesin, et võiks katsetada, kuid otseloomulikult eeldasin ma seda, et kuna tema on rohkem huvitatud pool, siis võtab ta minuga peatselt ühendust. Telefonikõnet ega isegi follow-up meili pole ma aga siiani saanud. Tänaseks on huvi kadunud.

    Milline oleks mõistlik ja müüv ajaline vahe, millal peale pakkumist kliendiga ühendust võtta? Minu kogemus ütleb, et seda ei peaks venitama üle paari päeva. Mida aeg edasi, seda abstraktsemaks see kliendi jaoks muutub. Aeg töötab müügis meie kahjuks, nii et ära venita.

    Kuidas mitte võtta peale pakkumise saatmist ühendust?
    “Tere! Saatsime teile pakkumise, kas on tekkinud sellega seoses küsimusi?”
    See on jama lähenemine. Mis sa siis teed kui klient ütleb, et küsimusi ei ole? Oledki tupikus. Minu soovitus on kasutada sellist lähenemist: “Saatsin teile koostööplaani ja meil tekkis veel üks idee, kuidas te võiksite sellest veelgi rohkem kasu saada. Ilmselt olete selle läbi vaadanud, eks?”
    Sa käitu nii, nagu oleks ilmselge, et klient on pakkumise läbi vaadanud. Lisaks tekib kliendil huvi : “Mis idee see on?” Sa oled koheselt palju paremas positsioonis võrreldes tavapärase “kas on tekkinud küsimusi” lähenemisega.

    Nii et ära tee seda viga, mida teevad 70% müügiinimestest, kes saadavad pakkumise ja ei kontakteeru peale seda kliendiga või võtavad ühendust liiga hilja, kus huvi on juba raugenud. 

  • 10 suurimat viga müügitöös

    Toon järgnevate nädalate jooksul välja põhilised vead, mida ma olen kohanud oma 12 aastase müügikoolitaja karjääri jooksul tuhandete müügiinimestega lähedalt kokku puutudes. Arvan, et nii mõnigi nendest tuleb sulle tuttav ette ja tekitab “äratundmisrõõmu”.

    Samas, juhul kui tahad saada paremaks ja teeninda senisest märkimisväärselt rohkem, on oma vigade tunnistamine ja nendest õppimine kriitilise tähtsusega. Ikka on ju vaja enda pangesid jala otsas kolistada, sest kes me siis teiste pealt õppida viitsime. Peaasi, et sul jätkuks kriitilist meelt, et vaadata, kas mõni nendest müügivigadest on kas sulle omane, ja kui on, siis astu samme nende likvideerimiseks.

    Nii et siis lahkame koos põhilisi möödapanekuid, mida ma olen aastate jooksul täheldanud ja mille all vaevleb enamus müüjaid- teenusepakkujaid.

    ESIMENE VIGA: KARDETAKSE OLLA PEALETÜKKIVAD. “Ma ei saa ometi pähe määrida! Kuidas ma talle helistan, äkki öeldakse ei! Kuidas ma kliendile lähenen, äkki ta saadab mu pikale lainele!”

    Absoluutselt nõus- pealetükkivus ja pähemäärimine on tegevused, mis peletavad su potentsiaalsed kliendid sinust valgusaasta kaugusele. Kuid on oluline vahe pähemäärimisel ja sihikindlal müügil. Mis on su töö mõte? Leida kliente ja tekitada turgu seal, kus seda pealtnäha ei eksisteeri. See on su missioon ja selle eest saad sa raha.

    Kui su toodete järele oleks meeletu nõudlus, siis ei oleks sind su tööandjal vaja- piisaks kauba kätteandmiseks laotöölistest, kes kama riiulite vahelt kliendile autosse kärutavad. Tahad sellist ametit? Aga palun – kindlasti on võimalus K- Rautakeskosse või Bauhoffi täiskohaga laoala professionaaliks kandideerida. Kuna sa oled aga müügi peal, siis ilmselt sind selline alternatiiv ei rahulda. Järelikult ära pelga olla julge ja sihikindel. Ei pole maailma lõpp, vaid müügi algus.

    Kui klient ütleb jah, on tegu tellimuse vormistamise, mitte müügiga ja seal ei ole müügitehnikate ja oskustega mingit pistmist. Sinu ülesanne on olla üle ei-dest ja veel parem, neid ennetada.

    Müük on pähemäärimine siis kui sa seda arvad olevat. Müük on klientide abistamine, nendele uute võimaluste tutvustamine, nende edule kaasaaitamine ja nende elu mugavakstegemine. Nii et vali ise, milline vaaatenurk sulle sobib.

    Postitas Ekke Lainsalu kategooriasse Töössesuhtumine, Vastuväited 13. märts 2011 / 1 kommentaar »
  • “Meie hind on odavam!”

     
    Igipõline, marruajav väide! Kui konkurent sellise väitega su klienti püüab, siis mida see võib tegelikult kliendile tähendada? Järgmist asja – sa saad seda, mille eest sa maksad. Ma täiendaksin seda pisut- sa ei saa seda, mille eest sa ei maksa.

    Oled sa kunagi sellele mõelnud? Kui sina ei ole mõtelnud, siis kas klient on? Kahtlen. Sinu ülesanne on see väide enda jaoks läbi analüüsida, mida sisaldab kliendi jaoks madalam hind, missugused ohud selles pesitsevad ja SEE KLIENDILE SELGEKS TEHA! Mõistad? Sinu ülesanne on olla tema silmade avaja, et odavaim hind on ohtlik!

    Meie hind on madalam – tegelikult tähendab kliendi jaoks see sageli järgmisi sõnumeid:

    1. Käesolevaga teatame, et seoses muudatustega meie teenustes seda teenust me enam ei Teile pakkuda ei saa” (kiri su postkastis mõne aja pärast peale ostu…)
    2. Seda müügiinimest, kes selle hinnapakkumise teile tegi, ei ole enam meil tööl ja meie hinnakirja järgi me sellist hinda küll ei paku!
    3. Soovite teenindust? Nalja teete või? Sellise hinna eest sellist asja nagu teenindus küll ei ole.
    4. See, millest me tegelikult rääkisime, oli baaspakkumine. Kui soovite neid asju, siis peate juurde maksma.
    5. See oli odav mudel, mille te valisite. Sellepärast pole imestada, et ta teil vastu ei pea. Te ju teate, et kui tahate odavat ja head, peate ostma kaks asja: ühe odava ja teise hea. Sellise raha eest ostsite sellise asja? No kuulge, see oli ju teie valik!
    6. Kas teile ei öeldud, et sellele tootele garantiid ei olnud?
    7. Huvitav, et ta nii kiiresti katki läks. Meil ei ole Eestis hoolduskeskust. Peame saatma selle lähimasse hoolduskeskusse. Ah kus see asub? Indoneesias. Ah et millal te selle kätte saate? Noh, kui asi kusagil toppama ei jää, siis umbes poole aasta pärast.
    8. Kahjuks sellel aadressil seda ettevõtet enam ei asu. Meie andmetel lõpetasid nad oma tegevuse. Te ostsite nende toote ja sellega on probleemid? Ma ei oska teid kahjuks aidata, oleme hoopis teine ettevõte.

    Mõtle need varjatud sõnumid enda jaoks läbi ja ava kliendi silmad- madalam hind tähendab madalat rahulolu! Ja madalaim rahulolu ning madalaim teenindustase ei ole enamasti see, mida kliendid otsivad.

  
© Ekke Lainsalu 2012.
Tahad teada müügi saladusi?

Vaata mobiiliversiooni

  • ekke@myygiproff.ee
  • +372 50 677 62
  • Keemia 11-9, Tallinn 10616